Aegamda minutid ju kaovad kik.
ra looda, et neid kohtad veel!
Eilsest veidi kahju meil kll olla vib,
parem siiski see, mis ootab eel.
Teele, jah, teele nd!
Pikk on tee, pikk on tee -
algust ja lppu sel
varjab silmapiir.
Tundmatust lubades
vagun suur, sinine,
veereb ja igaht
kaugustesse viib.
Asjata ehk solvasime spru hid,
ajapikku seegi meelest leb.
Seiklusteta elu peagi ttaks meid -
rutta, vedur, ra seisma j!
Teele, ...
Taevakarva vagun krmelt mdab maad,
hoogu iga ratas lisab veel...
Ah, miks kll see pev nii ruttu otsa saab?
Miks ei kesta terve aasta see?
