Sõjateedel ma sõitsin neljakümnendal aastal.
Üle laia polaaride maa.
Läbi metsa läbi stepi üle põllu viis ratsu
kuni mõõk talle tõkkeks oli ees.
Läbi metsa läbi stepi üle põllu viis ratsu
kuni mõõk talle tõkkeks oli ees.
Sõites traavi mööda linna tornikellade kaja.
Lipu lehvides hõiskel mu suu.
Kuigi mehi jääb meil väheks hobu langeb püssitules
see vaid ainult meil karastust toob.
Kuigi mehi jääb meil väheks hobu langeb püssitules
see vaid ainult meil karastust toob.
Läbi tule läbi õhu metsik kahurimüra.
Noortel surreski unistus on.
Meie kapten mõõka tõstab sest tai isamaa armas
oma kompanii rünnakul viib.
Meie kapten mõõka tõstab sest tai isamaa armas
oma kompanii rünnakul viib.
Koduigatsus päevast päeva vaevab nüüd mind.
Ootel ema neidu näha veel saaks.
Kodu kaugel ema sumud neid on unustanud peiu
armas ratsu vaid järele jääb.
Kodu kaugas ema sumud neid on unustanud peiu
armas ratsu vaid järele jääb.
